Kookospähkel on ligi 30 m kõrguseks kasvava palmiliste (Arecaceae) perekonda kuuluva kookospalmi vili. Kookopalm kasvab kõikjal troopilises vöötmes ja praktiliselt iga kookospalmi osa on inimestel võimalik oma tarbeks ära kasutada.

Kookosõli tuntakse ka kookosrasva ehk kookosvõina ja seda pressitakse kookospähklitest. Troopilise vöötme põlisrahvad on kasutanud kookosõli juba sajandeid elutähtsa ja tervistava toiduainena. Seda peetakse funktsionaalseks toiduks, sest lisaks toiteväärtusele on kookosõlil mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Kookosõli tõuseb teiste toiduõlide seas esile paremate raviomaduste poolest ja seda kasutatakse laialdaselt Aasia ja Vaikse ookeani rahvaste traditsioonilises meditsiinis. Okeaania rahvad peavad kookosõli rohuks iga haiguse vastu. Nende rahvameditsiinis kasutatakse kookospähklit mitmesuguste terviseprobleemide raviks, nagu näiteks kiilaspäisus, verevalumid, põletused, külmetused, kõhukinnisus, köha, palavaik, haavad jne.

Viimase aja uuringud kinnitavad pärimuslikku usku, et kookospalm on “elupuu” ja et nii nagu iga teine puhas ja täisväärtuslik toit, on kookospähklil ja külmpressitud kookosõlil oluline roll tasakaalustatud ja kõrge toiteväärtusega menüüs. Kookospähkel on kõrge toiteväärtusega ja sisaldab rikkalikult kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Kookosrasv koosneb umbkaudu 90% ulatuses küllastunud rasvadest. Õli sisaldab peamiselt keskmise molekuliahela pikkusega triglütseriide, millest umbkaudu 92% on küllastunud rasvhapped, 6% monoküllastumata rasvhapped ja 2% polüküllastumata rasvhapped. Kookosõli koostises olevatest küllastunud rasvhapetest moodustab 44,6% lauriinhape, 16,8% müristiinhape, 8,2% palmitiinhape ja 8% kaprüülhape, ning ühtekokku sisaldab see seitset erinevat küllastunud rasvhapet. Ainus monoküllastumata rasvhape kookosõlis on oleiinhape ja ainus polüküllastumata rasvhape on linoolhape.

Kookosõli erineb teistest õlidest eeskätt rasvhappe molekulide poolest. Kõik rasvad ja õlid koosnevad rasvhappe molekulidest. Rasvhapete klassifitseerimiseks on kaks meetodit. Esimesega on arvatavasti kõik tuttavad, sest see põhineb rasvhappe küllastumisel. On olemas küllastunud rasvad, monoküllastumata rasvad ja polüküllastumata rasvad. Teine klassifikatsioonisüsteem põhineb rasvhappe molekulide süsinikuahela pikkusel. Rasvhapped koosnevad pikkadest süsinikuaatomi ahelatest, mille küljes on vesinikuaatomid. Selle süsteemi järgi on olemas lühikese molekuliahelaga rasvhapped (SCFA), keskmise molekuliahelaga rasvhapped (MCFA) ja pika molekuliahelaga rasvhapped (LCFA). Kookosõli koosneb peamiselt keskmise molekuliahelaga rasvhapetest (MCFA), mida nimetatakse ka keskmise ahelaga triglütseriidideks (MCT).

Suur osa meie toidus sisalduvaid rasvu ja õlisid - ükskõik kas need on küllastunud või küllastumata, loomset või taimset päritolu - koosnevad pika molekuliahelaga rasvhapetest (LCFA). Umbkaudu 98 kuni 100% kõigist rasvhapetest, mida te tarvitate, on pika molekuliahelaga. Rasvhapete suurus on väga tähtis, sest meie organism reageerib ja lõhustab iga rasvhapet erinevalt sõltuvalt selle suurusest. Niisiis on kookosõlis leiduva keskmise ahelaga rasvhapete füsioloogiline mõju meie tavapärases toidus leiduvatest pika ahelaga rasvhapetest täiesti erinev. Kookosõli küllastunud rasvhapped on valdavalt keskmise ahelaga rasvhapped. Lihas, piimas, munades ja taimedes (kaasa arvatud kõigis taimeõlides) leiduvad nii küllastunud kui küllastumata rasvhapped koosnevad pikkadest molekuliahelatest. Seetõttu peetakse kookosõli üldtunnustatult erakordselt tervislikuks toiduaineks.

Maaletooja OÜ Loitsukeller