Kakaod saadakse kakaopuu (Theobroma cacao) viljadest. Tegemist on Lõuna-Ameerikast Amazonase troopilistelt aladelt pärit taimega, mis kasvab madalike troopilistes metsades. Looduslikult kasvab ta vihmametsa tiheda lehestiku varjus ja seetõttu viljeldakse seda kasvatustes banaani, maniokk-muskushibiski või mõne muu suurelehelise puulaadse taime varjus. Taim vajab püsivat sooja ja niisket kliimat ning kasvab merepinnast 300-1000 meetri kõrgusel, mis tähendab, et see kasvab peaaegu eranditult ainult ekvaatori ümbruses 10 laiuskraadi piires ja ainult mõõdukalt mägises, ilma mussoonvihmade või põudadeta aladel.Viljad valmivad aasta läbi, ent vilja kasvamine võtab aega 4-5 kuud ja küpsemine veel kuu. Iga vili sisaldab 20-60 seemet ja iga seeme on väga kõrge rasvasisaldusega. Seemne kõige aktiivsem koostisaine on theobromiin, mis sarnaneb kofeiiniga. Kakaoubadest valmistatakse kakaod ja šokolaadi.

Inimesed on kakaoube juba ammu kasutanud. Maiad uskusid, et kakao on jumalate väljamõeldud ja nad andsid selle maiadele pärast inimeste loomist. Maiad pühitsesid aprillis iga-aastasi kakaojumala pidustusi. Selle pühitsemise käigus ohverdati kakaovärviliste laikudega koer, samuti annetati kakaod, sulgi ja viirukit ning tehti üksteisele kingitusi. Kolumbuse-eelsel ajal kasutati kakaoube nii rituaalse joogi valmistamiseks kui maksevahendina. Mõnes piirkonnas kasutati seemneid müntidena kuni 1840. aastani. Euroopasse jõudis kakao 16. sajandil ja selle populaarsuse kasvades rajasid prantslased Kariibi saartele kommertskasvandused.

Maaletooja OÜ Loitsukeller